Friday, April 16, 2010

I'm a little doormat, I sit and stay. Let people use me every single day!

No Sir! Ma ei taha tegelikult kah Maltale normaalse inimese kombel ühtegi korda jõuda! Nõup! Äkää, seda küll mitte!
Mõtlesin selle üle kui kaval mees ma viimased 2 kuud olen ja ostsin meeletus koguses kuivaineid endale kaasa. Ca 3-4 kg eest Maggie kartulipulbri pakke on ikka PÄRIS palju kui mõelda sellele, et üks pakk kaalub 42g. Aga kuna ma olen, järelikult ma mõtlen! (Teoorias) - siis ei olnud ju tagasitulles vaja checked-baggage eest lisatasu hakata maksma ja saab ju kogu tavaari spordikotti suruda, sest Eestisse tulles ei kaalutud ega kontrollitud käsipagasi suurust ühtegi korda. 11 king size Tuplat, terve p*rsetäis kiirkartulipudru pakke, kohvi, 3 Milka suurt pähklitega shokolaadi, paar väiksemat Kalevi shoksi ja kärab küll. Kogu kaaluks lubatud 10kg asemel 17.8 kg. Nüüd tõmban pöidlaga nina rullnoka kombel ülesse ja ütlen :"Numaalne värk no!" Enivei, kuna liblikad kõhus säutsusid suurepärase idee üle saata osad asjad ikkagi pakiga, seda eriti sellepärast et odavlennufirmadel on lisakilo 20 poundi (!), siis minu pangakonto õnneks me otsustasime Eestist mõned asjad ikkagi pakiga saata. Lõppkokkuvõttes jäi spordikoti kaaluks umbes 12kg.
Peale lätlaste maale jõudmist asusime lennujaamas kontrolli läbima, aga enne turvaväravaid, oh seda rõõmu neid märgates, oli üks onu ja tädi, kelle kõrval oli maas, võta näpust, kaal. Viisakalt paluti kott panna minul ja Tiinal kaalu peale. 11.8kg on my tab! mille peale öeldi "Both of you need to loose 1kg, I don't care how!" Super! Läksime siis nurgataha ja hakkasime kottide sisu tühjendama. Fliis, 2 t-särki, maika selga ja las higistama hakkamine alata! Läpakalaadija püksi, Draakoni kommipakk järgi ja voilaa - oligi 9.95kg kogupagasi kaal.
Väravate juures passides hilines meie lend 3h ja Tiina mainis vahepeal "Nii tore, et me üksi ei ole!" Ja peab tõdema - see on täiesti tõsi. Nii mõnus ja rahulolev tunne tekib kui enda ümber saab näha inimesi, kel läheb paralleelselt sama s*tasti kui sinul.
Aga Londonisse jõudes ootas ees ca 20h tsill, mis iseenesest nii hull ei olnudki, sest lend hilines 3h, kivipõrandal tuli üllatavalt magus uni mis kestis 8h, ajasin kohvikus autoga inimesi alla (GTA'd mängisin) ja tuligi uuesti protsessi kordama hakata. Seekord enne lennukipeale minemist kotti kaaluma ei pidanud, küll aga pakkus rõõmu üks töötaja kes veendus, et käsipagas on ikka lubatud piirides. Litsusin aga koti kokku ja surusin (No tõesti, ma pidin seda suruma sinna!) kolmveerand kotist raamidesse ja küsisin rahulolevalt "Is it necessary to push it all the way in?", "No, it's okay!". Õnnelikult jõudsime Maltale ja lennujaamas nägime õppejõudu, kes meid San Gwann'i (Oota korraks! Kuidas me seda korralikult hääldasimegi? 'San Dšuann' mitte 'San Kvann' - kui algselt lugedes läks hääldus pussu, siis loe aga uuesti ja seekord õigesti!) ära viskas. Ja kuna taksosõit maksab 20 euri, siis iseenesest oli see temapoolne kena žest meie suhtes päris mainimisväärne kokkuhoid.

Mu eilne päev, see oli nii jube. No tõesti, väga halb päev oli! Kuna külmikus oli ainult 6 muna ja väsinud olekuga võipakk järgi, siis pidin poodi minema. Ostsin tavalisi asju nagu ikka ja loomulikult läksin ka liharetkele. Läksin esimesse poodi kust kalkunit tavaliselt ostan. Ei olnud! EI OLNUDKI KALKUNIT! Suurepärase maitsega SUUURED kalkunikoivad olid otsas. (Ma hakkasin kurvaks muutuma.) No okei, eelmine kord olid ka otsas, ostan siis uuesti 4 eurose poolteistkilo kaaluva lambaliha hautamiseks. Aga... seda ka ei olnud. Mis mõttes? (Muutusin veel rohkem kurvemaks.) Mõtlesin kõrgilt endamisi "Fain, ma ei osta siit üldse midagi, vaid lähen hoopis teise poodi!" ja läksingi oma esimesse poodi kust sai esimesed Malta kanakoivad ostetud (Teises postituses ma vist mainisin samuti nende suurust kui mu mälu mind petab.) ja ma ei suutnud uskuda - seal ka oli Kanaliha otsas. Kellele ja mida ma küll teinud olin? (See oli hetk kui ma surin emotsionaalselt.) Müügil olid ainult 2'te väsinud kärakat sisaldavad 600g kaaluvad väikesed kanakoiva pakid. Võrdluseks - tavaliselt kaalusid 2 koiba ca 1kg. Mul on haiglane tõmme (kana)liha vastu ja siis juhtub minuga niimoodi. Süda purustatud, peas kummitamas küsimus "Miks kaupmehed minule nii tegid? Mille eest?" ostsin 6 kanakoiba ja läksin koju kokkama.
Don't get me wrong! Kanaliha on muidugi kanaliha, aga see hetk mil ma teda hammustan, see rõõm mis mind tema mälumise ajal valdab, see teadmine kui kauaks mul jätkub ühiseid hetki lihast kubiseva koivaga koos olemiseks. Nukraks tegi teadmine, et kogu see aeg oli 200g võrra nüüdsest lühem, sest söömise ajal käib mul peast läbi ainult üks mõte :"Pleasure myself. Weep and repeat!"

Aga GMO või mitte, ise need kartulid küll pannil soojaks ei lähe!
I'M OUT ! (, ^^)

Sunday, April 11, 2010

"Mees, sa ei tea kui kiiresti ma söön !"

Ma ütlen, et Malta on ikka korralik maa. Lennujaama minnes sõitis buss lihtsalt peegliga majja sisse nii et aknad lausa purunesid. Aga ega's midagi, paneme tagurpidi käigu sisse, sirutame natuke sõrme, soovime aknast välja kõõludes ilusat päevajätku kohalikus keeles inimesele kelle tõttu olime sunnitud süütu ehitise välisfassaadi lihvima (ma otseselt küll midagi aru ei saanud mida ta rääkis, aga kindlasti ta sõnumi sisu oli üldjoontes ainult positiivne !) ja anname aga kuuma edasi! (, ^^)
Vähe sellest et bussijuhid on emotsionaalselt väga stabiilsed, neid on ühtlasi ka väga hea huumorimeelega õnnistatud ! Lõpp-peatusesse jõudes oli 6-7 liikmeline bussijuhtide grupp ühe oma kolleegidest tooli külge sidunud keda nad tänaval ringi lohistasid ja naerdes pikali lükkasid, nii et kinniseotu röökides ja siputades enam näost punasemaks väga minna ei saanud. Oh seda huumorit ma ütlen! Küsimuse peale "What did he do?" vastati :"For fun! (, ^^)" Iseenesest on jah päris naljakas eneseväärikusest täielikult ilma jääda ühes kõige turistiderohkemais kohas. Sellised naljamehed ma ütlen. ! :D

Aga 48h pärast saan ma öelda, et Eestis olin ma natuke vähem kui 2 nädalat. Kuna ma antud hetkel olen natuke ka õlut joonud, siis selletõttu olen ma natuke liigutatud sellele kõigele mõeldes mis siin selle aja jooksul tehtud sai. Küll sai pidutsetud, popsutatud, tsillitud, klubitatud, kiiiiisutatud, purxi näkku surutud(ma ei saa sellest ikka üle :D) jne. Kõik need tegevused mille ma 3 kuu jooksul wishlist'i panin, kõik sai tehtud. Mul on uskumatult väärt sõbrad ja ma tahaks teile kõigile musi teha. Enamusele ma arvatavasti olen seda juba ka teinud, aga no fuck it, mis s*tasti see uuesti! (, ^^) Ja Ranno - igal mehel ei ole selliseid sõpru kes 2 kuuks digipeegel-kaamerat laenavad! Aitähh veelkord !
Aga mu emps võttis mu siinviibimise väga lühidalt kokku :"Kui sa Maltal olid, siis sai sinuga vähemalt rääkida Skype'i kaudu, nüüd lähed hommikul välja, päev otsa oled kadunud ja öösel tuled koju magama!"

But enough of this bullshlahen:
Jala ei käi, tervet broilerit keset lennujaama kätega koopainimese moodi korraga ära järada pole mingi probleem ja lennujaama ooteruumis kivipõrandal magades äkitselt une nägemise keskelt, mille sisuks oli kubemepiirkonda nuuskiv koer, kätega vehkides üles ärgata väga paljude inimeste ees pole mingi näitaja. It's Rick James, bitch!

Thursday, March 11, 2010

bidibodi bidibu

Kuidas elada endaga kui sa oled ebakompetentne ja ei kõlba enamvähem mitte-millekski ehk kuidas teha obsessed Maltalast - Irina tuli trennist koju ja esimese asjana hakkas kiruma Tae Kwon Do liidu uut presidenti, kes on oma uuest ametist ja sellega kaasnevast võimust nii vaimustuses, et viib kogu aeg erinevaid muudatusi läbi. Viimane muudatus jätab Irina rahvusvahelise võistkonna valimise nimekirjast välja. Seda mitte halbade võitlusoskuste pärast, vastupidi - ta on olnud rahvusvahelise meeskonna liige eelmisest aastast alates - vaid sellepärast et uue teerajaja ettekirjutiste järgi tuleb vahetada kaitsevahendite brändi. Treenijate enda raha eest muidugi. Ja kõik, kes ei oma uue kohustusliku brändi tooteid, võistkonda ei pääse. Põhjenduseks öeldi "See ei ole karneval. Dsüüss!". Mitte, et võistluse ajal sulle keegi kätt püksi pistma hakkaks ja veenduks kas tegu on Nike'i või Adidase alukatega. Ja nüüdsest ei moodusta rahvusvahelise võistkonna enam võitlejate paremik, vaid need kellel rahakott paksem ja kes saavad lubada endale uuesti 500.-eurot kulutamist varustuse peale, mis neil reaalselt juba eelnevalt soetatud on. Lihtsalt, seekord tuleb nö "õige" bränd osta. Ainuke lohutus Irinale oli see, et nüüd nad saavad rahvusvahelist meeskonda kohalikel võistlustel häbistada ja neile seal tappa anda ! :P

Aga nüüd ma olen juba kaua-kaua koolis käinud. Loengud on väga ägedad. Käid kohal, tsillid, paned isegi tühja mõnikord, sülitad lakke ja oled niisama lahe, sest kõik on nii kerge ja arusaadav. Seda senikaua kuni ühel hetkel jagatakse kodutöid. Ülesandeid, mis erinevad kardinaalselt tunnis õpitust. Toome mitte ühe, vaid lausa 2 näidet. Programmeerimise praktikumis harjutame 2 arvu kokkuliitmist ja koduülesandeks on teha Tetrise mäng. Enterprise I.T. Planning loengus vaatame slaide, mis räägivad erinevate ettevõtte it-lahenduste plussidest ja miinustest ja koduülesandeks on teha reaalselt töötav süsteem väljamõeldud ettevõttele. Check-list mida koduülesanne täitma peab on poolteist A4 paberit. No reavahe oli jah tavalisest veidi suurem, aga see pole oluline !
Mine või dušši alla jälle nutma eksole. (Mitte, et sealne surve vahepeal kuidagi paranenud oleks...)

Aga eksamite toimumisaegade moodustamise kohta öeldi "we'll take your request into consideration" ja loodetavasti saab Eestisse lõplikult laivi lennata juunikuu esimesel poolel ja siis... oii... ehk What has 2 thumbs and doesn't give a crap !? It's Rick James! How you doin'!?

Monday, March 1, 2010

1 rumm koolaga palun !

Tulin just pesust. Kuna sealt kraanist tulev nn "surve" millega mind õnnistatud on, on nagu kurb ja abitu nire mille iga piisk on loetud, siis pesemise ajal jõuab mu pea igasugu mõttetegevusi läbi vändata. Oletame et teil on kruus mis on vett täis. Te hakkate seda aeglaselt kallutama ja ühel hetkel hakkab vesi vaikselt-vaikselt äärt-mööda alla nirisema. Nüüd kujutage ette et kruus on duššiotsik ja need tilgakesed mis kruusi põhjalt ükshaaval alla kukuvad on teie surve millega te peate pead pesema. Ma alguses olin enam kui kindel, et midagi peab katki olema, aga no kus sa sellega...
Mõtisklesin laupäeva õhtu üle, sest siis olime seltskonnaga Tiina juures ja tegime süüa. Hiljem, kui kõht oli risottost ja õunakoogist täis saanud, hakkasime rääkima kultuuridevahelistest erinevustest ja tuli välja, et Saksamaal ja Tšehhi Vabariigis on prostitutsioon legaalne. Aga Soomes? Hehee, nemad peavad Eesti illegaalsetes puhkekeskustes roose noppimas käima. Elagu majandus ! :D Aga Tšehhis pole prostitutsioon lihtsalt legaalne, vaid midagi enamat - seal saab menüüd sirvida nii tudeng, kellel on just palgapäev olnud, kui ka kultuurist lugupidav ja elamust otsiv edukas ärimees. Ehk allhanke esitades leiab alltöövõtjaid juba 300.- euro eest, aga soovides pettumuse asemel kvaliteetseid elamusi kogu eluks, tuleb õhtu eest välja käia vähemalt 3000.- eurot. Ehk renditakse õhtuks endale väga haritud, kaunis ja mitmeid võõrkeeli rääkiv eliitprostituut, kellega saab soovi korral näiteks teatrisse minna. No rentida eliitprost ja temaga teatrisse minek on muidugi sama hea kui rentida päevaks Bentley, maja ette seisma panna ja tiiru tegemise asemel kodus teleka ees õlut juua. Jah, ma saan aru et kui mul raha on nii palju, siis on ükskõik mille peale ja kuidas seda laristatakse, aga siis tekib küsimus et miks mul maja ees 24/7 ilusat, haritud ja mitmeid võõrkeeli rääkivat Bentleyt pole.
Ja mis mind muigama pani oli see, et Tšehhi Vabariigis ei maksta prostituutide pealt makse. Ei maksta sellepärast, et seal ei maksta üldse makse! :D No legaalse puskari pealt ikka makstakse. Vist. Tegelikult on lugu nii, et 2 valitsuse liiget on kristlased kes ütlevad et see raha on räpane ja nemad seda ei soovi. Ütle veel et kõik Jakobsonid on kaksikud.


Nii et kui toru liiga valusaks muutub, siis hüüame kõik koos Nazdravi ! ehk terviseks ja paneme Tšehhi poole punuma, ümisedes samal ajal viisijuppi 'Maa tuleb täita lastega ja laste-laste-lastelastega' !

Vot sellised seiklused vannitoast.

Siiralt lootma jäädes et mu ema käesolevat sissekannet ei loe,
S.

Wednesday, February 24, 2010

The Sun Challenge

Enam paremat korterikaaslast ei oleks küll osanud soovida.
Irina tuli trennist ja jutustasime kuidas mõlemad päeval päevitamas käisime. Kuna me mõlemad hindame seda tegevust, siis tuli idee teha päevitamise-võistlus.
Reeglid on järgmised:
1h = 1 punkt
45min = 0.75 punkti
30min = 0.5p punkti
15min = 0.25 punkti

Vahepealsed päevitamised, nt 13min. päikese käes, arvesse ei lähe - tuleb näidata enesedistsipliini ja korralikult aeg olla või punkist suu puhtaks pühkida ja petmist ei tohi olla ! (Väga halb)

Algus : 25.02.2010
Lõpp : 20.06.2010

Irina ja Mart
P.S. - punktid märgitakse kalendrisse.



Leping mõlema allkirjaga on magnetitega külmiku küljes.

Let the pwning begin ! (, ^^)

Sunday, February 21, 2010

when will you shut up and when will we go...

"Sa kihutad, järelikult oled seksuaalselt rahuldamata." - kui selle hiilgava mõttetera väljakäinud ebakompetentne psühholoog peaks juhuslikult Maltale tulema, siis kannaks temapoolt tulnud järjekordne suurepärane üllitis umbes sellist pealkirja - "Oi oi. Terve Malta elanikkond näeb suguelundeid ainult telekast - kihutavad."
Siinsed autojuhid on lihtsalt tegijad. Enamuse neist saab jaotada stereotüüpidesse: värskelt loa saanud nõrk ja saamatu möku, kes näitabki suunda liikluses; õige mees, kelle jaoks anna teed- ja stoppmärgid on nõrkadele - tema ei ole nõrk; Dj Schumacher, kes kurvi minnes vähemalt ühe rehvi peab kägisema saama oma pool allalastud aknaga et kõik ikka kuuleksid tema autost kostuvat "Edward Maya - Stereo Love" hitt-tümakat; ja muidugi minu isiklik lemmik - isik, kes on müra ühiskonnas. Seda muidugi mitte sellisel juhul kui ta oma libiseva genekarihmaga pool-roostes rimakat bituumenipressi inimeste vahel piirajasse ei lase ja peale 25km/h saavutamist, esimese käigu peeneks laskmise näol, käigukasti käristadest 2'st käiku sisse ei vägista.
Selliseid nähes on tunne nagu pissiks püksi - nii mõnus ja soe (, ^^)

Hommikul tsillisime Irinaga köögis ja mõnitasime jälle kohalikke. Rääkisime seekord nende toitumisharjumustest. Mina rääkisin sellest kuidas restoranis hommikuti kartulikrõpse hommikusöögiks serveeritakse ja kuidas poest 18 pudelit 1.5l coca-colat pudelit korraga pole mingi probleem osta. Minu kallis Bulgaariast pärit korterikaaslane rääkis kuidas üks järjekordne suure kondiga ajuhiiglane ennast 2 nädalat treeninglaagri jaoks näljutas, pidas dieeti enda arust, ja siis laagris hommikusöögi ajal meeletus koguses Nutella võipse näost sisse ajas ja lõpuks Irina Nutellale samuti käpa peale pani. Ütles, et tahtis heas vormis olla treeninglaagri jaoks vms, samal ajal kurtes kui raske elu on.
Üldiselt ma ei saa aru inimestest kes kurdavad kui nõme ja halb on paks olla, aga mitte midagi selle probleemi lahendamiseks ette ei võta. Kõige parem on muidugi see kui peale "ma olen nii paks"-ütlemist tuleb lõpmatu "ei ole"-"olen" dialoog sõprade seltsis. No kurat. Ju siis pole ikka piisavalt paks et trenni ei lähe. Aga näe, ikka vingub ! Selles mõttes, et sa ei lähe magama 60kg ja ei ärka hommikul üles 150kg. Vahepealsel teekonnal käib külas 70kg, 80kg, 90kg, 100kg, 110kg, 120kg, 130kg ja 140kg. Kui sa oled 70kg - okei, läks eilne sünnipäev vähe käest ära, aga no kui sa oled juba 90kg ja püksid isegi seebiga jalga ei lähe, siis peaks ehk mõtlema hakkama, et äkki viga ei olegi kaalus. Ja enamusel see asi ei ole geenides. Pigem heas burxiisus. A'la Burger Kingis või Mäkis käies näeb seal alati kedagi kelle kohta võiks öelda, et tema näol olev kaste sobib sinna nii hästi, nagu oleks tegu kaasasündinud boonusega ja ühtlasi ongi need itkurid nemad, kes oma raske elu üle kurdavad.

Uuhhh, söögist mõtlemine teeb mind alati näljaseks ja kõhu tühjaks. Peabki kana pannile käima panema.

Eat ya later,
/-S-/

Monday, February 15, 2010

You were young, you're free. why dont you ...

Tiina ütles, et keegi tegelane kusagilt järelevalveametist käib lugemas tema ja Mari blogi. Ai kurja ! Nüüd ei saagi kirjutada sellest kuidas ma rahanappuses oma keha müümisega leiba laua peale teenimas käin, sest mängisin kogu oma stipendiumi maha. Kirjutan siis parem sellest kuidas Malta postkontor töötab. Aga see on kahjuks palju igavam jutt kui see kuidas ma oma keha õhtuti müümas käin.
Ema saatis Eestist mu kalli ja asendamatu pleieri. Kuna mind esmaspäeva hommikul 08.15 üllatuslikul kombel kodus ei olnud, sest noh, kuidas võtta. Koolis olin eksole, siis ei saanud postiljon mulle pakki anda. Mina, naiivne ullike, mõtlesin et kui pakk on saadetud San Gwanni, linna millel on enda postkontor, siis viiakse pakk lähimasse sihtkohta saadetavasse linna kui ei õnnestu pakki otse omanikule toimetada. Vähemalt ülejäänud maailm peaks niimoodi mõtlema. Aga näe, tutkit - sõidame valel pool teed ja lisaks sellele toimetame paki palju-palju kilomeetreid ja mitmeid-mitmeid linnu eemale linna, kui adressaati kodus ei ole, selle asemel et jätta pakk sinna samasse postkontorisse mis asub adressaadist paarsada meetrit eemal samas linnas ! Ma olin lihtsalt sõnatu kui mulle seda läbi telefonitoru kaudu öeldi. See on.. vaimse mõistuse väärkasutamine. I felt mentally abused ! Oleks dushi alla nutma tahtnud minna. :D

Aga laupäeval oli karneval Gozo saarel. Ostsin endale rastaparuka ja Jamaica mütsi, mille küljes oli samuti parukas. Ehk ma nägin ikka päris äge mees topelt-parukaga välja ! Veel ägedam mees näen ma tuleval Sügisjooksul välja ! Film sellest juba ära käinud ja kuldmehike samuti hea loometöö eest välja jagatud. (, ^^) Enivei, erinevaid hipid viskasid mulle käppa ja ära minnes kohtasin ka hunniku roosasärkide ja samasuguste Jamaica mütsidega meegreid kes mulle naljatledes ütlesid, et sellise mütsi kandmiseks peaksin ma ikka meeger olema. Ja nüüd on see koht kus sina, ametnik, ära enam loe. Tegelt ma ei usu sind, sa nagunii loed. Igatahes sain ma nendega peale lühikest vestlust väga headeks sõpradeks ja jõudsin enamusele neist high-five samuti lüüa ! (, ^^)
Vahepeal nägin Tiiat ja soovisime pilti teha. Võttis kuidagi kaua aega see pildistamine, mõtlesin, et ju siis oli kogemata taimer peale läinud. Järgnev räägib enda eest : http://www.youtube.com/watch?v=1Mgh4jmzxFo
Olles platsil kuhu oli enamus inimesi koondunud tundsin ühel hetkel et miski togib mu jalga. Vaatasin alla ja avastasin, et ohhoo, läänerindele on 2 tüdrukut koondunud kellest üks mu jalga taob. Ütles mulle, et ta tahab teada kas pikkus on osa kostüümist ja kas ma olen pakkudel. Vaatasin talle otsa, panin käe õlale ja ütlesin "It's all me baby!"

Kevad. Oeh. Kevad on tore aeg! Kevadel saad sa tulusid deklareerida ja liigset makstud tulumaksu(heh, loll onju:D) maksuametilt tagasi nõuda. Mina tahtsin ka liigselt makstud tulumaksu tagasi saada. Kohe väga tahtsin ! Iga aasta paar jakobsoni kukrusse visanud, sest nagu tõstamaa vanasõna ütleb - pumba juures seistes pritsib natukene enda peale ka! Vahetult enne deklareerimist praalisin Rannole, et no midagi võiks ju ikka tulla, endal film käimas mida kõike ma selle üüratu summaga nüüd teha saan ! (, ^^) 3 KROONI! 3 KROONI tagastatakse mulle!!!!! Selle eest ei saa isegi pakki sihvkasid, Chupa-chups maksab juba 3.50.-... ja nüüd, nüüd tuleb see kõige parem osa. Et alla 50.- eegu tagasi makstaks, peab esitama kirjaliku avalduse ! :D See avaldus mille ma pastakat raisates tindiga ära määrin maksab koos templi ja muu sinna kuuluva juraga rohkem kui mu mitme aasta tagastatav tulumaksuvaba miinimum ! :D Jah, ma ärkan üles ja lähen linna. Ostan õpilaspileti Tallinna. Eelarve miinus 15 krooni. Jajaa, õigus. Linnas peab 2 talongi samuti ostma. Eelarve miinus 29 krooni. Käin maksuametis ja pabahh! 3 krooni lihtsalt maast leitud. Lähen rahulolevana koju tagasi. Ahjaa, rongis peab samuti pileti ostma. Eelarve kokkuvõttes miinus 41 krooni. Ärimees !

Aga nüüd hakkab mind kalkuni rinnafilee ja pasta koos ananassikastmega, milles on hõrku sulatatud juustu maitset tunda, jõhkralt ära kasutama! Ja ma südamest loodan, et ta ei kiirusta !

Im out !

With (L),

Friday, February 5, 2010

Mr. Boombastic say me fantastic...

Eile jõin/proovisin (pick the right one!) 67.- sendist veini. Ja seda mitte tühja kõhu peale. Tulemuseks oli see, et ei päästnud mind õhtul söödud hunnik praekartuleid koos muna ja kalkuniga(Oo mama! See liha oli liiga hea), ega öösel janusena vett joomas käimine. Hommikul oli lihtsalt elu-paha olla. Nagu oleks öö läbi maksa-maratoni pidanud. Kooli jalutades suutsin ühe õuna vastutahtmist tee peal ära süüa. Ja siis tuli peaaegu 2h auditooriumis istumist ette. Hurraa! Nagu mille eest? Proovi veel Sitsiilia veini..

Enivei, auditooriumis räägiti meile igasugust juttu mida sa nagunii tead. Küll tuleb mootorrattaga sõitma minnes kiiver pähe tõmmata kuna abort ja miilustamispäeva-järgsed-tabletid on keelatud (Öeldi muheledes, et naised teavad mis need on) ja küll on menüüs võimalik valida 20 erineva vallatu STD sõbra vahel kes kõik turul saadavad on. (Sexually transmitted disease that is.) Tunne nagu sutenööril ! Ehtne pimp no. :D Ühtlasi paluti erinevaid pabereid täita. Ma ei saa aru miks kõik nii keeruline peab olema või milleks ajada lihtsat asja keeruliseks. Näiteks Maltale vahetusüliõpilaseks kandideerimisel pidin ma täitma juba 3 erinevat sarnase sisuga dokumenti, mida nõudis Malta ülikool. No milleks? Lisaks sain täna teada seda, et ma pean kusagile migratsiooniametisse andma dokument-taotluse (ei saanudki täpselt aru), mis lubab mul Maltal üldse viibida. (Residence permit). See ei ole üldse oluline kas ma nende dokumentide semantilisest sisust olen korrektselt aru saanud või mitte, vaid see absurdsus paberimäärimise näol mis nende dokumentidega kaasas käib. Milleks seda vaja on? Milleks on kellelegi vaja pabereid lauda risustama, mis kõik räägivad sama juttu? Ma tahan kandideerida kusagile, andke mulle lihtsalt 1 avaldus ja ma täidan selle ära. Kui võetakse vastu, siis palju õnne mulle. Täidan suurest rõõmust täiendava informatsiooni blanketi samuti ära kuhu märgin elamise, saabumise, lahkumise jms info. Aga ei, küll taotle, küll täida ühte sama asja igale poole. No c'mon, KSSS - Keep it simple and stupid, stupid !
Jaa on küll manana-maa Malta ja mitte midagi ei liigu, aga ülikoolist tulles oli selline tunne, et iga su liigutus peab olema reeglitega sätestatud. Kodutöid võetakse vastu alles allkirja andmisel, veendumaks et tegu ei ole plagiaadiga. No kurat, võtab lausa vanduma ju :D

Paar päeva tagasi nägin unes et olin isaga köögis ja keetsime muna. Aga seinal oli ka 2 kella. Üks oli normaalne, aga teine, loll, maksis tulumaksu. Okei ei maksnud tulumaksu :D, see oli teistmoodi kell. Tal oli ühe realisel tablool numbriteks ainult arvud 5, 6 ja 9 mille vahel osuti vaikselt vasakult poolt paremale liikus. Kui osuti jõudis 5 peale, siis oli muna vedel. Kui osuti jõudis 6 peale, oli muna pool-kõva. Ja kui osuti jõudis 9 peale, oli muna kõva. Täpselt nii ! See oli munakell ! :D Ainult see oli mõeldud vist ühekordseks kasutamiseks, kuna see osuti ei saanud traditsioonilist 360 kraadist ringi teha, sest tabloo oli ristküliku kujuline ja osuti jäi paremale nurka jõudes seisma. :(

Ja rohkem kui paar päeva tagasi nägin unes kuidas ma Balti Jaamas sain kaubarongiga sillalt alla sõita. Sild oli katki, ehk nagu dead-end kusagil mägedes kus tee äkitselt ära lõppeb ja edasi tuleb ainult you and gravity baby! Oli vaja teada saada mis siis saab kui rong peaks sillalt alla sõitma. Nii ma kaugjuhtimispuldi, paarisaja tonnise rongi ja koormaga "asjalikult" simuleerisingi seda stsenaariumit. Tark ja tõsine nägu peas käisin sündmusplatsil ringi, kuna see oli ikkagi tõsine värk, endal oli süda samalajal adrenaliinilaksust ja rõõmust üledoosi saamas ! Hea et erutusest üles ei ärganud. :D

Aga nüüd ma lähen ostan endale küll kana. Kalkunit veel on, aga on tunda, et defitsiit hakkab liha puudujäägi näol oma osa üha rohkem pool-tühjuses poosetaval külmikus varsti nõudma kui kiirelt ei tegutseta ja kanaga külmikut üle ei ujutata. Kanaga aga sellepärast, et mu ema saatis kanamaitseainet mulle Maltale. See on üks parimaid asju mida ma nö kingiks olen saanud. Ja sellepärast muidugi kah, et ma lihtsalt südamest armastan selle linnu liha! Ma muutun rõõmsaks kui ma seda liha söön. No rõõmsaks muutun ma süües nagunii, aga siis ma muutun kohe eriti rõõmsaks ! :')

Iini miini maini mõu, i wonder what food through my mouth will go!

RJames has spoken,

One love !

Friday, January 29, 2010

mikk says:
tsau
Sylla says:
tsau
mikk says:
kuule tead et su arvutil oli emaplaat mitte ekraan
1 päevaga tehti korda

POOLTEIST NÄDALAT (!!!!!!!) ja siis avastati, et ekraan on katki ja 4-5 nädalat (!!!!!) läheb uue tellimisega aega. Ohh, aga iseenesest oleks ju väga äge olnud olla uue, ilusa, kilest värskelt välja võetud, uue-asja-lõhna-omava, 200.- eurot maksva, tutika, uhke, erksama, paremate värvidega supper ülivägeva ekraaniga, mis on katkise emaplaadi küljes. "OOIIHHHHH, sry man! 't was the motherboard ! If you wait anotha' 5 weeks, we can get u a new mobo!"

Aga täna sai keelekursus ametlikult läbi. Käidi isegi The Times ajalehest kaameraga intervjuud tegemas. Öeldi "Ärge muretsege, me küsime teilt malta keeles hästi algelisi asju nagu miks te siia õppima tulite ja kuidas teil siin meeldib jne. Basic stuff ühesõnaga." Iseenesest ju nii halb ei olnudki, aga kuuma kerist jahutas asjaolu, et neid küsimusi me kuulsime esimest korda ja vastata oskasime, mina vähemalt (, ^^), küsimustele nagu kui vana sa oled, mis su nimi on ja kust sa pärit oled.
Ühtlasi arutasime kursuse vältel, et kui tore on loengute ülelaskmine. Anna aint hommikuti voodis kuuma ja võta sertifikaat kuu lõpus, sest mitte midagi ei juhtu ju. aga seda üllatust kui sertifikaadi kätte saades avastati, et attendance oli sinna protsentides märgitud. 85% on my tab ! :D Kangematel viskas kuni 70%ni ! (, ^^)

Ja neljapäeval käisime Pacheville's. Pidu kestis... umn, dunno mis kellani. Hommikul ärkasin üles, voodis oli läpakas käimas ja absull kõik riided seljas. (, ^^)

Igatahes on terve järgmine nädal vaba ja homme tahaks päevitama minna. (, ^^)

On my tab!

Friday, January 22, 2010

Riverside m... Lets go !

Alustuseks, miks Malta on Dont-Care & Coz-I-Can land? Sain paar päeva tagasi uue arvuti ja 24h hiljem ka interneti korterisse. Kuna juhe on lühike ja tool nimega Tool-millel-ma-istun-võiks-kõvasti-mugavam-olla on ebamugav, siis pean ma laua taga voodis lebotamise asemel istuma ja mõtlesin, et ostan lihtsalt pikema juhtme. Käisin poes ja küsisin uhke eesti-ameerikaliku aktsendiga "You have network cable for sale!?" "We dont have it here, but we can make it for you by 10.00AM tomorrow! Come by! I'll arrange everything for u!" Võeti isegi e-mail ja nimi. Läksin täna 16.00 sinna (see teeb siis 6h hiljem?) ja oh seda üllatust kui kohapeal alles öeldi mulle, et neil pole õiget kaablit ja tule tagasi esmaspäeval!
Loo moraal - kui tahad et siin täna midagi tehtud saaks, siis oleks pidanud selle juba eile laskma ära teha !

Eelmine reede arutasime keelekursustel kes mida mis riigis joob. Ja tšehhilane ütles, et nemad Tšehhis teevad ikka ise alkoholi ! :D Sai lõõbitud, et võtku aga esmaspäeval kaasa. Ise mõtlesin, et nagunii ei võta. Tegu oli ikkagi naljaga. Aga oh seda üllatust kui 10.30-11.00 pausi ajal võttis tšehh oma koolikotist plastikpudelis oleva 60 kraadise ehtsa puskari välja. 60 kraadi. Saad sa aru !? 60!!! Ma olin sõnatu, ja veel sõnatum olin ma siis kui ta õpetaja silme all tõsiselt küsis "You want to try it?" Ebalevalt ütlesin, et ehk peale tundi oleks parem mõte. Aga tahtmine oli ära proovida. Peale tundi proovisin seda ca 1.5cl ja see oli võib-olla üks parimaid kangemaid jooke mis mu suust läbi on käinud. Maitse järgi võis öelda, et kadaka käsi, või juur (hihii :D), on mängus olnud ja kanguseks oleks pakkunud ca 20%, mitte rohkem. Hiljem mõtlesin "Number 1 Euroopas after all!" Ühtlasi mainis puskar-Joseph, et see on "made under state observation." Proosit! (, ^^)

Aga 2.5 nädalat ilma arvutita on möödas. Keskmiselt magasin päevas 11h. Tavaliselt 9h öösel ja 2h päeval. Kaasavõetud raamatud said esimese nädalaga läbi loetud ja midagi peale söömise, magamise, joonistamise ja raadio kuulamise polnudki teha. Tulemus on see, et käsi südamele pannes ma ei taha Lady Gaga - Bad Romance'i lugu väga kaua enam kuulata. Mis vägi see on mis paneb inimest laulusõnadeks välja mõtlema "(kurguga kuristades)Rgha-rghaa ul-lal-laa" või "(eriti debiilsel moodusel läbi nina lastes) i want your laaav, laaaaav, laaaaaaav!" Jumal, sa näed aga ei mürista! Enivei, raadiost rääkides - neil oli 4 raadiojaama mida ma kuulata sain. Kuna 3's jaamas ainult räägiti ja juba enne läpaka katki minemist laulsin peast ära mobiilis olevad 32 lugu, siis pidingi seda ühte jaama kuulama. Neil oli vist tõesti ainult 1 päeva muusika olemas, sest iga päev tulid ainult ühed ja samad lood ja seda isegi samadel kellaaegadel. Eriti äge oli muidugi see, et nad juba õhtul hakkasid lõunal mängitud lugusid kordama. "I want your laav, laaav, laaaav! (8)"
Ahjaa, sudoku teen ma kõige raskema tasemega läbi ! Beat that ! :D

Ühtlasi proovisin ma vana läpakat parandada. Algas kogu see jama sellega, et peale arvutile restardi tegemist läks ekraan läbi. Viisin oma 2.5 aastat truult teeninud sõbra Delli keskusesse ja seal öeldi mulle et ma pean dell.com kodulehel tseki muutma selliseks, et see on nende kauplusest ostetud. Tseki ümber tegemine võtab orienteeruvalt aega 5-6 nädalat ja peale seda läheks veel paar nädalat aega, kuna alles siis saaksid nad läpakaga tegelema hakata ja neil on tööd väga palju. Vägäv värk no! :D Viisin läpaka San Gwannis olevasse arvuti parandusse (sama pood kus ma juhet käisin täna hommikul "toomas") ja seal öeldi "probably the screen is kaputt". Neil läks poolteist nädalat aega, et selles kindel olla. Poolteist nädalat ! Sa võtad monitori tagant tuleva juhtme ja ühendad läpakale taha. Kui pilt tuleb ette, siis on ekraanis viga. Kõik ! Nemad aga "We tried it with spare monitor and everything worked fine..." Peale selle kui ma 10 euro võrra inspection fee tõttu vaesemaks jäin, sain teada et uut 200 eurot maksvat mitte-Dell ekraani tuleb oodata 4-5 nädalat, siis muutusin ma nukraks ja tellisin lihtsalt uue.
Ma ütlen, et kõik mis mu ümber siiamaani toimunud on, see oleks nagu filmis. Ja mõnele võib jääda mulje, et ma olen pettunud selles kõiges mis minuga siiamaani juhtunud on, a'la see on halb ja see on paha jne. Vastupidi - mul on nägu naerul seda kõike meelde tuletades! (, ^^)

Mõttetera - oma kehaosa välja suretades selle peal magamise tõttu, samal ajal kellegi poole pöördumisest und nähes ja nende mõlemi tegevuse keskel üles ärkamise tulemuseks on see, et pooleldi ärkvel olles räägitakse täiesti tõsiselt ja kõva häälega oma käega kui täiesti eraldiseisva isikuga ja võidakse ta peale isegi pahaseks saada kui ta talle öeldud tegevusest keelduma peaks !


Mazel-tov !

Monday, January 4, 2010

Kuidas nägi Maltale jõudmine ideaalis välja: Istun Tallinnas lennuki peale ja astun Gatwicki lennujaamas maha. Tsop-tsop kott kaenlasse ja Heathrow poole litsuma. Ehk maakeeli - 17.15 maandub lennuk, 17.30 saan koti Gatwickist kätte ja 19.30 jõuan Heathrow lennujaama kus check-in jt. läbi viiakse ja istun 20.30 Malta lennukile. Aga päriselt oli see, et Eestist väljus lend 30 min hiljem, positiivset meeleolu aitas hoida fakt, et 18.20 saime alles Gatwickist rongipileti ostetud ja oh seda rõõmu, kui teada saadi, et express-rong, mis viib 25 minutiga kesklinna, oli just läinud ja uus tuleb 27 minuti pärast. Läksime tavaliste rongide peale ja sõitsime Heathrow'sse. Jumala äge, lennuk läks 20.30 ja meie jõudsime H'sse 20.30. Pidu ! :D Läksime Air Malta klienditeenidusse ja seal öeldi, et nemad on abitud ja meie pöördugu pileti müünud ettevõtte poole. Bookinghouse.ee'st suunati Estonian-Airi. Ja nüüd tulevad kiidusõnad Estonian-Airi klienditeenindusele: See on avatud kohaliku aja järgi 09.00-18.00'ni, mis on nii lahe, sest mitte midagi ägedamat pole kui oodata abi saamiseks hommikuni, et helistada lennufirmasse ja arutada nendepoolset viga. Isegi Air Malta klienditeenindaja oli totaalselt hämmingus kui ta kuulis et Estonian-Air, mis on lennufirma ffs, polegi 24/7 oma klientidele kättesaadav. Ega's midagi, otsisime hotelli, saime öömaja 75poundi öö ja helistasime hommikul Eestisse. Aga nüüd tuleb kirss tordi peal: klienditeenindaja, kellega ma rääkisin, ütles et ma oleks pidanud kohe Gatwicki jõudes minema infoletti ja ütlema et ma ei jõudnud. Sõna ! ja mina oleks pidanud enne lennukipeale minemist oma kõikvõimsa-kristallkuulikese garantiisse viima, kuna ta mulle valetas :D. Õnneks tehti booking uutele piletitele ilma mingisuguste tõrgeteta. Kui nüüd hotelliraha kah tagasi saaks oleks priima. After all - kana maksab siin sama palju kui eestis, ehk ca 40 eeku kg ja 32,5 poundi eest jaksaks kummutada liha ca kuu aega järjest ju non-stop ... :D Ja kanast rääkides - 2 suurt kanakoiba on juba praegu homset ootamas, et Malta farmereid parimast küljest näidata (, ^^)

Shalom ! and bon-appetit !